KARIBU AUTO VEOTINGIMUSED 2011
VEOTINGIMUSED:
1.1. Käesolevate veotingimuste eesmärgiks on:
1.1.1.anda seadustega reguleeritud protsessidele tõlgendusi neis osades, kus erinevate tõlgendamiste
võimalus on olemas, sealhulgas:
• lepingujärgse vastutuse tekkimine osapoolte vahel;
• veose eest vastutuse ülemineku (saatja-vedaja) aja ja koha kohta veoahelas;
• erinevate tegevuste „mõistliku aja“ konkretiseerimine (sealhulgas laadimis- ja veoajad);
• luua arusaam terminoloogiast.
1.1.2. reguleerida protsesse veoahelas, mida seadusandlusega ei ole reguleeritud
1.2. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis kehtivad käesolevad tingimused.
1.3. Käesolevad tingimused on koostatud lähtudes alltoodud seadusandlikest regulatsioonidest:
• veolepingu sõlmimise hetkel kehtivast võlaõigusseaduse redaktsiooni nõuetest,
• rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) nõuetest,
• teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusest nr. 81 ja muudatustest 29. augustist
2002. a määrusega nr. 56 kehtestatud “Autoveol veose laadimise ja kinnitamise
eeskirjadest” ja Euroopa Liidu veoste ohutuse tagamise standardist CEN 12195-1:2003 (E),
• ja on vastavuses veo toimumise hetkel kehtivatele Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni
Üldtingimustega.
1.4. Käesolevates veotingimustes käsitlemata valdkondades kehtivad punktis 1.3. loetletud
regulatsioonid ning muud normatiivaktid.
TERMINID:
2.1. Saadetis
Saadetise all mõistetakse ühest lähtekohast ja ühelt saatjalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale, ühe
veokirjaga saadetud kaupa, mis on laaditud ühte sõidukisse.
2.1.1. Pakkeühik
Pakkeühik on veopakendis lahutamatu kauba kogus.
2.1.2. Veopakend
Veopakend on kauba käsitlemise lihtsustamiseks ja veose ohutuse tagamiseks veoprotsessil. Veopakend peab
võimaldama kauba kohtkindlat kinnitamist kaubaruumis.
2.1.3. Pisipakk
Pisipakiks loetakse saadetist, mille kogukaal ei ületa 35 kg ja mis koosneb ühest pakkeühikust. Pisipaki
pakkeühiku pikkus ei ületa 2 m ja pikkus + ümbermõõt ei ületa 3 m.
2.1.4. Pakisaadetis
Pakisaadetiseks loetakse saadetist, mille kogukaal ei ületa 99 kg ning mis koosneb maksimaalselt kolmest pisipakist.
2.1.5. Väikesaadetis
Väikesaadetiseks loetakse saadetist, mille arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja üldjuhul teostatakse vedu ümberlaadimisega.
2.1.6. Osakoorem
Osakoormaks loetakse saadetist, mille arvestuslik kogukaal on 1500 kg või enam ning millele lisaks mahub ja on võimalik laadida sõidukisse ka teisi saadetisi ja üldjuhul teostatakse vedu ilma ümberlaadimiseta.
2.1.7. Täiskoorem
Täiskoormaks loetakse saadetist, mis täidab kogu kaubaruumi, on antud veovahendi jaoks maksimaalselt lubatava kaaluga, või saatja maksab kogu kaubaruumi kasutamise eest. Vedu teostatakse üldjuhul ilma
ümberlaadimiseta.
2.1.8. Konsolideeritud (ühitatud) saadetis
Konsolideeritud saadetiseks loetakse erinevate saadetiste käsitlemist ühe saadetisena veoprotsessi mingites osades.
2.2. Saadetise arvestuslik kogukaal
Saadetise arvestusliku kogukaalu arvestamise aluseks on suurim alljärgnevatest näitajatest:
• saadetise brutokaal (saadetise kaal pluss pakend ja transportimise abivahend)
• 1 m3 (Cbm) = 333 kg
• 1 ldm (kaubaruumi jooksev laadimismeeter) =1850 kg
2.3. Laadimiskoht
Laadimiskohaks loetakse veokirjas märgitud aadressi, kus toimub saadetise peale- või mahalaadimine.
2.4. Laadimine
Laadimine hõlmab saadetise peale- ja mahalaadimist sõiduki külgedelt ja tagant. Pealelaadimiseks loetakse saadetise laadimist sõidukisse laadimiskohas mitte kaugemalt kui 6 meetrit sõidukist, õiget paigutamist ja kinnitamist koormas. Mahalaadimiseks loetakse saadetise laadimist sõidukilt ja selle asetamist sõiduki kõrvale või estakaadile kuni 6 meetri kaugusele.
2.5. Laadimisaeg
Laadimisaega arvestatakse hetkest, kui sõiduk saabub laadimiskohta ja vedaja annab saatjale üle veokirja eksemplari või teavitab sõiduki saabumisest laadimisele.
Laadimisaeg lõpeb, kui veos on mahalaaditud ja juhile on tagastatud allkirjastatud veokirja eksemplar, üle antud muud veo teostamiseks vajalikud dokumendid ja sõiduk on valmis ärasõiduks (st. furgoon on suletud, tent kinnitatud ning vajadusel plommitud).
2.6. Sõiduk
Sõiduk on auto või haagis, millega teostatakse kaubavedu.
2.7. Kaubaruum
Kaubaruum on sõiduki osa, kus veetakse kaupa. Kaubaruum on osa sõidukist või eraldiseisev ruum (näiteks treiler, haagis, konteiner), kuhu paigutatakse ja kinnitatakse kaup veo ajaks.
2.8. Kauba saatja
Kauba saatja on isik, kes tellib veoteenuse ja on vastutav veoraha tasumise eest.
LEPINGU SÕLMIMINE JA VEOTEENUSE TELLIMINE
3.1. Lepingu sõlmimisel lähtutakse üldjuhul võlaõigusseaduse üldosa § -des 9 ja 10 kajastatud viisil
3.2. Nõustumuse esitamisega ja selle kättesaamisega vedaja poolt loetakse leping sõlmituks
koos sellega kaasnevate kohustustega lepingupoolte poolt.
3.3. Veotellimus loetakse nõustumuseks juhul kui ta vastab pakkumusele või eelnevalt
kokkulepitud pikaajalise lepingu tingimustele, vastasel korral loetakse tellimus uueks pakkumuseks
3.4. Uue pakkumuse (vastuoferdi) korral loetakse veoleping sõlmituks saades esitatud veotellimusele
kinnituse või saadetise veoks vastuvõtmisel.
3.5. Tellimus peab olema esitatud kirjalikult taasesitamist võimaldaval kujul ja sisaldama järgmiseid
andmeid:
1) saatja firma, aadress, telefon, kontaktisik;
2) andmed laadimiskoha kohta:
- pealelaadimiskoht, aeg, kontaktisik ja telefon;
- mahalaadimiskoht, aeg, kontaktisik ja telefon;
3) andmed saadetise kohta:
- kirjeldus ja pakendi liik,
- ohtlike kaupade puhul ÜRO number ja pakendigrupp (selle olemasolul);
- pakkeühikute arv;
- kauba brutokaal või kauba koguse väljendus teistes mõõtühikutes;
- muud tingimused kauba käsitlemise kohta;
4) märge veotasu maksmise kohta;
5) lunaraha kokkuleppe korral lunaraha suurus;
6) juhised kauba võimaliku tollivormistuse ning muude kaubaga seotud ametlike toimingute kohta;
7) eritingimused sõidukile (temperatuuri nõudmised, erinõuded ohtliku saadetise korral,
tagaluuktõstuk, küljelt laetav, jne.).
Saatja vastutab esitatud andmete õigsuse eest ja peab lisama veokirjale vajalikud ekspordidokumendid ja/või
saadetistega liituvad dokumendid ja/või juhendid.
3.6. Juhul, kui saatja soovib, et vedaja vahendab saadetisele veosekindlustuse, tuleb vastav soov selgelt välja tuua tellimuskirjas.
3.7. Veolepingu sõlmimist kinnitab saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri või samaväärset
juriidilist jõudu omaval viisil muu allkirjastamine kasutades infotehnoloogilisi vahendeid.
3.8. Veoleping eeldab vaba ja ilma takistuseta liiklustingimusi ja seda, et vedu on võimalik teostada
sõidukõlblikel ja vajalikku kandevõimet omavatel teedel.
3.9. Alljärgnevad saadetised võetakse vedamiseks vastu ainult erikokkuleppe (lepingu) alusel:
1) hinnalised esemed;
2) saadetised, mille veokorralduseks, laadimiseks või kinnitamiseks on vaja spetsiaalseadmeid
või turvalahendusi;
3) saadetised, millel pakend puudub või pole piisav;
4) saadetised, mis võivad teisi saadetisi kahjustada;
5) saadetised, mille kõrgus on üle 1,7 meetri või pikkus üle 3,3 meetri või laius üle 1,7 meetri;
6) saadetised, mida ei saa vedada koos teiste saadetistega, kuigi kogused ja marsruut seda
võimaldaks;
7) saadetised, mis põhjustavad tavalisest erinevat koormusjaotust (telje koormus, raskuskeskme
asukoht jms.);
8) elusloomad;
9) taimed;
10) temperatuuride kõikumise suhtes tundlikud kaubad;
11) saadetised, mis kuuluvad ohtlike ainete klassi;
12) saadetised, mille puhul lepitakse kokku laadimise ja kohaletoimetamise tähtaeg
(ajalubadus);
13) konsolideeritud saadetised;
14) postisaadetised;
15) saadetistega koos olevate dokumentide vedu (väljaarvatud seadusandlusega nõutud
kohustuslikud dokumendid –nt. ohtliku saadetise dokumendid);
16) kõrgendatud riskiga saadetised (tubakas, alkohol, mobiilseadmed, IT-tehnika jms);
17) saadetised, mida ei ole võimalik veoprotsessis käsitleda tavapäraste
kaubakäsitlusvahenditega (vastukaalutõstuk, lavasiirdekäru);
18) ravimid ja medikamendid.
3.10. Toiduainete ja ohtlike (ADR) kaupade veol rakendatakse kehtivaid toiduainete ja ohtlike (ADR)
kaupade veo kohta antud eeskirju ja nendega seotud juhiseid.
3.11. Väljaspool tavapärast tööaega juurdehindlust ei rakendata.
3.12. Ajalubadusega vedu on siduv, kui vedaja on seda selgesõnaliselt ja kirjalikult taasesitamist
võimaldaval kujul kinnitanud.
KAUBASAATJA KOHUSTUSED, VASTUTUS JA ÕIGUSED
4.1. Kaubasaatja peab looma tingimused saadetise üleandmiseks vedajale ja vastuvõtmiseks vedajalt,
sealhulgas:
4.1.1. kindlustama juurdepääsu laadimiskohale, tagama juurdepääsutee sõidetavuse laadimiskoha
vastavuse järgmistele nõuetele:
4.1.2. peatumise võimalus laadimiseks, laadimisala peab olema kõva kattega, sileda pinnaga, ilma
kaldeta ja astmeteta ning lastiruum peab jääma vedaja nägemisulatusse või peab olema tagatud
sõiduki turvalisus jne.);
4.1.3. kaubasaatja on kohustatud hüvitama kõik kulud, mis tekivad seoses laadimiskohale
juurdepääsuga (tasuline sissesõit, tasuline parkimine, saadetise loovutamiskulud tolliladudes,
sadamates, raudtee- ja lennujaamades, muud maksud ja ametlikud kulud).
4.2. Veose pakendamine ja tähistamine (markeerimine)
Saatja peab veose selle liiki ja kokkulepitud vedamise viisi arvestades pakkima selliselt, et veos oleks
kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest ega põhjustaks vedajale kahju.
4.2.1. Saadetise pakend peab võimaldama saadetise vedu koos teiste saadetistega, st. saadetis ei tohi
kahjustada teisi saadetisi ja sõidukit ning peab võimaldama saadetisele laadida teisi saadetisi
kogu kaubaruumi kõrguse ulatuses, kui ei ole tegemist täiskoormaga või kokku lepitud teisiti.
4.2.2. Saadetise iga pakkeühik peab olema saatja poolt pakendatud transpordikõlbulikku pakendisse
nii, et see võimaldab saadetise kinnitamist kaubaruumis ning kindlustab kauba säilimise
laadimisel ja veol. Samuti peab pakend tagama koorma püsimise sihtkohani ja välistama koorma
raskuskeskme nihkumise. Väikesaadetised, mis oma omadustelt on paigaldatavad standardsetele
kaubaalustele, peavad olema neile paigaldatud.
4.2.3. Saadetise iga pakkeühik peab olema saatja poolt tähistatud ning sisaldama selgelt loetavat teavet
saadetise identifitseerimiseks alljärgnevate andmetega:
1) saatja identifitseerimiseks vajalikud andmed;
2) mahalaadimiskoha (vajadusel saaja) identifitseerimiseks vajalikud andmed ja aadress;
3) rahvusvaheliselt tunnustatud hoiatusmärgid;
4) sõnades väljendatud hoiatus;
5) pakkeühiku kaal;
6) pakkeühiku number;
7) vajadusel pakkeühiku mõõtmed.
Tähistamine ei ole vajalik täiskoorma veol ühelt saatjalt ühte mahalaadimiskohta.
4.3. Osa- ja täiskoorma laadimis- ja kinnitamiskohustus on kaubasaatjal, saadetise üleandmine toimub
kaubaruumis. Üldjuhul on vedaja kohustuseks viibida laadimise juures. Vedaja võib abistada saatjat
laadimisprotsessil, sellisel juhul tegutseb ta kliendi nimel ja vastutusel.
4.4. Vedudel tenttreileriga on vedaja kohustatud avama trossid, ported, kaubaruumi külje- ja tagaluugid nin vajadusel tõstma üles tendi külgedelt ja/või tagant. Kui saadetist ei ole võimalik laadida ilma treileri tendi mahavõtmiseta, on saatja kohustatud eemaldama ja tagasi paigaldama tenttreileri katuse, raamistiku ning tendi, sealjuures järgides vedaja instruktsioone.
4.5. Kaubasaatja peab laadimise teostama veohinna sisse arvestatud maksimaalne laadimisaja piires ühe sõiduki kohta alljärgnevalt (aluseks arvestuslik kogukaal):
pakisaadetis kuni 10 min
väikesaadetis kuni 20 min
Kui laadimine kestab kauem, fikseeritakse see veokirjas ning iga järgnev alustatud 15 min kuulub
eraldi tasustamisele.
Osa- ja täiskoormate puhul:
saadetis arvestusliku kogukaaluga 0,5 t - 5 t kuni 30 min
saadetis arvestusliku kogukaaluga üle 5 -10 t kuni 45 min
saadetis arvestusliku kogukaaluga üle 10 t kuni 45 min iga 10 tonni kohta
Kui laadimine kestab kauem, fikseeritakse see veokirjas ning iga järgnev alustatud 30 min kuulub
eraldi tasustamisele.
Laadides ühest laadimiskohast rohkem kui ühe saadetise, lähtutakse laadimisaja arvestamisel
summeeritud arvestuslikust kogukaalust.
4.6. Saatja võib keelduda saadetise üleandmisest vedajale :
1) kui vedaja poolt temale valmis seatud sõiduk ei vasta kas kandevõime, tehnilise korrasoleku,
kaubaruumi mahutavuse ja / või varustuse poolest tellitud sõidukile, välistades sellega
veolepingus kokkulepitud tingimuste täitmise võimaluse;
2) kui sõiduk polnud valmis kokkulepitud kuupäeval, ajal ja kohas.
Saatjal, kes lõpetab veolepingu märgitud põhjustel, on õigus kompensatsioonile temale tekitatud
tõestatud materiaalse kahju eest, kuid mitte rohkem, kui kokku lepitud veotasu ulatuses juhul, kui
vedaja poolne kohustuste mittetäitmine oli põhjustatud saatja kontrolli alla mittekuuluvatest
asjaoludest.
Saatjal on tellitud veo äraütlemisõigus kuni selle hetkeni, kui vedaja ei ole alustanud tellimuse
täitmist. Kui vedaja on alustanud tellimuse täitmist ning tellimus tühistatakse, on vedajal õigus
kompensatsioonile, mis katab tema põhjendatud kulutused, kuid mitte rohkem kui kokkulepitud
veotasu.
VEDAJA KOHUSTUSED, VASTUTUS JA ÕIGUSED
5.1. Vedaja vastutus laadimisprotsessil.
5.1- Vedaja kontrollib saadetise välist seisundit, tähistust, pakkeühikute arvu ja võrdleb neid
veokirjas esitatud andmetega. Juhul, kui ei ole võimalik kontrollida või andmed ei vasta
veokirjas esitatule, siis vedaja teeb sellekohase põhjendatud märkuse veokirja kõigile
eksemplaridele.
- Pisipaki ja pakisaadetise laadimine toimub vedaja poolt, kusjuures nimetatud saadetised
toimetatakse “käest kätte” saatja poolt näidatud kohale hoone esimesel korrusel.
- Väikesaadetise laadimine toimub võimaluse korral vedaja poolt. Vedaja vastutab oma
tegevuse eest kaubaruumis ja tagaluugil. Juhul, kui vedaja osaleb laadimisprotsessis
väljaspool kaubaruumi, tegutseb ta saatja nimel ja vastutusel.
5.2. Vedaja peab tagama koormakinnitusrihmade olemasolu vastavalt standardvarustusele, arvestusega
koorma kinnitusrihm igale aluse reale pluss viimasel real 2 koormakinnitusrihma. Juhul, kui saadetise
iseloom nõuab spetsiaalseid kinnitusvahendeid või lisa koorma kinnitusrihmu, siis vastutab saatja
nende olemasolu eest, kokkuleppel võib vedaja abistada lisa kinnitusvahendite hankimisel.
5.3. Vedajal on õigus valida saadetise transportimiseks sobiv sõiduk, kaubaruum ja veomarsruut ning
vastavalt oma valikule vedada saadetis, kas otseveo korras või ümberlaadimisega.
5.4. Vedaja võib keelduda veoülesandest:
1) kui saatjal ei ole võimalik saadetist üle anda eelnevalt kokku lepitud ajal, kohas ja tingimustel
ning vedaja keeldumine on õigustatud teiste ülesannete tõttu, mis ei luba tal antud saadetise
vastuvõtmist edasi lükata või kui pole enam võimalik kinni pidada veolepingus toodud
kohaletoimetamise tähtajast;
2) kui saatja ei kinnita vedaja poolt veokirjale tehtud märkusi.
Vedajal, kes lõpetab veolepingu nimetatud põhjustel, on õigus tehtud kulutuste hüvitamisele
kuid mitte rohkem, kui kokkulepitud veotasu ulatuses juhul, kui saatjapoolne kohustuste
mittetäitmine oli põhjustatud vedaja kontrolli alla mittekuuluvatest asjaoludest.
5.5. Kui saaja keeldub saadetist mahalaadimiskohal vastu võtmast on vedajal õigus nõuda saatjalt tehtud lisakulutuste hüvitamist.
5.6. Juhul, kui saatja soovib saadetise ümberadresseerimist veokilt maha laadimata, tähendab see uue
veolepingu sõlmimist. Vedajal on õigus keelduda uue lepingu sõlmimisest ning ta võib nõuda saadetise mahalaadimist.
5.7. Juhul, kui vedaja märkab veotegevuse mistahes etapis, et saadetise kogukaal on suurem kui saatja
poolt deklareeritud kogukaal, on tal õigus üleliigne koorem saatja kulul ja riskil viivitamatult maha
laadida.
5.8. Juhul, kui veose kogukaal ei ületa normatiivaktidega lubatud arvestuslike kogukaalude piirnorme,
kuulub saatja poolt veokirjas deklareeritud arvestuslikku kogukaalu ületava koorma vedu
maksustamisele kahekordse tariifi järgi.
5.9. Saatja on kohustatud kompenseerima vedajale kõik trahvid ja lõivud, mis on vedaja käest sisse nõutud seoses saatja poolt saadetise kogukaalu ebaõige näitamisega või muu saadetise kohta antud ebaõige informatsiooniga.
5.10. Vedajal on õigus saadetis saatja kulul viivitamatult maha laadida ja lasta ladustada, kokku koguda või hävitada, kusjuures saatja kannab ka kõik tekkinud kulud, alljärgnevatel juhtudel:
1) juhul, kui veoprotsessis avastatakse koormas ohtlikke aineid või ohtlikke jäätmeid, millest
vedajat enne koorma saatjalt vastuvõtmist ei olnud korrektselt informeeritud;
2) saatja pole varustanud vedajat kõikide ohtlike kaupade vedamiseks vajaminevate
dokumentidega, sealhulgas - kui veokit või konteinerit veetakse teatud osas mööda merd - ka
laevakompaniide poolt nõutavate pakenditõenditega;
3) ohtlike kaupade klassifikatsioon, pakkimine ja/või tähistamine on leitud olevat mittevastav
nende vedu reglementeerivate normidega.
5.11. Vedaja keeldub saatja mistahes juhistest, mis tooksid kaasa sõidu aega ja -kiirust autojuhi töö- ja
puhkeaega sätestavate normide rikkumise.
VEO EEST TASUMINE
6.1. Juhul, kui teisiti ei ole kokku lepitud, siis tuleb veo ja veoga kaasnevate teenuste ja kulutuste eest
tasuda saadetise üleandmise hetkeks.
6.2. Saatja, kui vedajale ülesande andja on kohustatud tasuma, sõltumata veotasu maksmise kokkuleppest,
veo eest ja muud maksud juhul, kui saaja ei ole saadetist lunastanud või on keeldunud veotasu
maksmisest või kui ta ei ole võimeline veo eest tasuma. Kiiresti rikneva või väheväärtusliku saadetise
veokulud tuleb tasuda ettemaksu korras.
6.3. Juhul, kui tööülesanne, mille vedaja on vastu võtnud, katkestatakse vedajast sõltumatutel asjaoludel (nt. streik, tööseisak jms.), on vedajal õigus saada enda poolt tehtud töö ja kulutuste eest
kompensatsiooni.
6.4. Veoraha arvestatakse igale saadetisele eraldi vastavalt arvestuslikule kogukaalule. Saadetise eest, mis nende erikuju või halva pakkekvaliteedi tõttu on raskesti laaditavad ja mille puhul ei ole võimalik
tavaline koorma komplekteerimine koos teiste saadetistega, arvestatakse veoraha kaubaruumi jooksva
meetri järgi.
6.5. Veoraha arvestamisel võetakse aluseks saadetise reaalsed andmed.
6.6. Saadetise kogukaal, mille põhjal arvestatakse veoraha, ümardatakse alati ülespoole, kusjuures :
pakisaadetis 1 kg täpsusega;
saadetis arvestusliku kogukaaluga alla 1000 kg - täpsusega 10 kg;
saadetis arvestusliku kogukaaluga üle 1000 kg - täpsusega 100 kg.
6.7. Lisatasud ja muud maksed
- Lisaks tegelikule veokulule nõutakse sisse eraldi muud veoga liituvad kulutused vastavalt
kehtivatele hinnakirjadele või tegelikele kuludele (sealhulgas tasu lisa kinnitusvahendite eest
ja tasu allkirjastatud veokirja tagastamise eest).
- Kui veetakse veoseid, mis kas täielikult või osaliselt sisaldavad ohtlikke aineid, siis selle eest
on ette nähtud lisatasu.
- Laadimise aja ületamise eest nõutakse sisse ootetasu.
- Kirjaliku maksemeeldetuletuse saatmine võib olla tasuline vastavalt vedaja hinnakirjale.
- Keelatud on saatja poolne tasaarvestus ka siis, kui saatjal on nõudeid vedaja vastu.
- Kõik mittetähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisel tekkivad kulutused kannab võlgnik.
- Juhul, kui nõude täitmise tähtaeg on saabunud, on võlausaldajal õigus tema valdusesse
sattunud võlgniku vallasasju pandiga koormata.
NÕUETE ESITAMINE
Pretensioonide ja nõuete esitamisel lähtutakse võlaõigusseaduse ja CMR konventsiooni poolt kehtestatud korrast.
Nõuete rahuldamisel lähtutakse Eesti Vabariigi seadusandlusest ja Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud
rahvusvahelistest lepingutest.
